Kas kuningal on kirbud?

Ego laiutab ENESETÄHTSUSE troonil ja tema ümmardamine, tagamine, et tal seal ikka hea oleks, on meie tavaelus kõige energiamahukam harjumus.

Minu mured on kõige suuremad ja olulisemad, minu viha on “õiglane” (nagu Jehooval!?), minu haigused ja kannatused kõige piinarikkamad jne, jne.
Ja kui (tähtsad) teised seda ei respekteeri või tekib sisevaatluses augukoht, siis langen enesehaletsusse, masendusse… depressioonini välja.

Ülejäänud aja ja energiaga loon aga pilti. Seda, kuidas ma arvan, et ümbritsev mind näha ja hoomata võiks. Et nad ikka taipaksid, KUI tark, teravmeelne, nutikas, ilus, tugev… või siis kui süütu kannataja, ülekohtu käes vaevleja, saatuse piinata ma olen.

Siin ma siis praegu kirjutan, endal kuklataguses igritsemas küsimus, millele ma hetkel vastata ei oska (või ei söanda?). Kas ma jutustan siin sellepärast, et mu olemus vajab väljendumist Õpetajana? või hoopis sellepärast, et nuumata oma Ego?

Olen korduvalt ennast tagasi tõmmanud ja endale kehtestanud: hoia end tagasi ja madalat profiili, sest alati, kui võtad sõna, on oht, et sind välja naerdaks. Ja hirm saada välja naerdud on üks mu baashirmudest.

Mida kõike ma selleks teinud pole, et seda vältida! Tõhusalt on töötanud just see eelpoolnimetet: hoia mokk maas, siis nad ei taipa su küündimatust/ rumalust/ebakompetentsust.  Või siis  jälle pikad-põhjalikud eneseõigustuse tiraadid, olles õnnelik, kui on neid , kellele esineda. Hästi töötab ka meetod  naerda/naeruvääristada oma sõnad ise ja esimesena, võttes sellega teisel “trumbid” käest.

Aga täna ma mõtlen, et need meetodid on ikka vaid kaitserajatised, mis otsekui säästavad haigetsaamisest, samas aga piiravad mu tegutsemisvallad. Ikka, et – troon ei vappuks!

Ja nii tahangi praegu öelda risti vastupidi: ego saboteerimiseks ei saa paremat võimalust ollagi, kui et lasta tal (endal?) olla väljanaerdud! (Kirjanduslikult on seda väljanaerduse asja minu meelest väga hästi kirjeldanud H. Hesse “Stepihundis”)

- – -

Kuidas mehhanism tavaliselt töötab?

Keegi ütleb mulle midagi. Noh, näiteks hiljuti öeldi mulle, et vaat, suitsetad ja kui koos trammi peale jooksime, oi, kuidas sa ähkisid!

Mulle!? Mina, kes ma olen terve ja tugev ja sportlik ja mida kõike!

Minu Ego sai väikse mõnusa kolaka, solvus ja vihastas takkapihta, töösse lülitus sisseharjunud käitumismehhanism: ära näita välja! See, kes solvub, on haavatav, järelikult nõrk! Ja ega ma siis näidanudki. Naeratasin muudkui.

Kas ma mõtlesin sellele, mis nendes sõnades õiget on? Tühjagi, – ma tegelesin ju intensiivselt sellega, et lohutada oma õnnetut Egot ja et mitte sattuda veel tugevama löögi alla – haavumise varjamisega.

Mis siis tegelikult toimus? Lahknemine, mõra selle vahel, kuidas ma TAHAN ennast teistele näidata ja kuidas teised mind tegelikult näevad. Pluss harjumuspärased enesekaitse, ego-kaitse mustrid.

Niisiis, asi ei ole ei ähkimises ega ka  ütlemises, asi on energia kaotamises Ego turvamise eesmärgil.

Aga lähme edasi. Mul on mu hästikaitstud ja aukohal poseeriv Ego. Ja mis siis? Tore ju, las tema olla!

Püüaks õige vaadata, mis see mulle, mu olemusele kasu toob:

võõrandumise ümbritsevast, illusoorse maailma- ja minapildi toetamise,

kõikuva enesehinnangu (sõltuvalt sellest, kas olen parasjagu väljastpoolt kiita või laita saanud),

piiride jäigastumise (kaitsefunktsioon muutub vanglaks),

üksinduse,

suuremahulise energialekke,

mõttetegevuse ülimuslikkuse tunnetusliku ees…

Ei kosta just liiga ergutavalt, kas pole?

Mida teha?

Troonilt ja põrmu tallata? Tjah, pole just hõlbus. Pealegi – argimaailmas, kus toimetavad mõistus ja loogika, on Ego ja tema arutlus-mõtlemisoskus vajalikudki. Nii et  – hea oleks, kui Ego loovutaks oma trooni vabatahtlikult ja toimetaks õukonnas kui nõunik. Mitte despoot.

Mina ja täna praktiseerin kahte põhiharjutust:

1. Olen tähelepanelik nende situatsioonide märkamises, kus tegutsen (või mõtlen), toetades Egot ja tema aujärge. Võtan luubi alla eneseõigustamise kõned, vaatan huvi ja uudishimuga oma solvumisi, ärritumisi, vihastamisi.

2. Kasutan maksimaalselt ära võimaluse naerda ise, võimaldada naerda teistel oma tarkust-tähtsust täis tegemisi.

Ja siis vaatan, kuidas mu majesteet luubi all ja naerualusena nihelema hakkab. Kui kuningal on kirbud, siis muutub ta vaieldamatult inimlikumaks.

Elu ja energia

Kas on nii, et tunned ennast otsekui vana nuustik: orav-rattas-ring, kiire-kiire, oled jõuetu ja vaid vahel  vilksatab peast läbi mõte – kas siis see ongi minu elu? kas see on kõik, millest ma olen unistanud? kas see on see elu, mida ma tahan elada?

Aga põgusateks vilksatusteks need viivud jäävadki. Miks ometi?

Põhjus on lihtne: me rakendame kogu oma energia päevarutiini elushoidmisele. Ratas ei saa ringi käia, kui orav selleles ei jookse, eks.

Meil ei piisa ükspuha, milliseks elu muutvaks sammuks jõudu, ja nii me tammume edasi oma iiveldamaajavalt rutiinset rada.

Jõudu, energiat on igal inimesel oma kindel kogus. Esimese, olulise hulga sellest saame kaasa sündimisel, oma vanematelt. Ühel on see eluenergia algkogus suurem, teisel väiksem. Selleks, et seda taibata – võime vaadata lapsi. Kui energilised ja elujõulised on neist paljud, aga sugugi mitte kõik. Kui oletada, et mina või sina oleme siia ilma tulnud “igava seksi tulemusena” (väljend laenatud don Juani õpetustest, Castaneda), siis kas see tähendab, et meil polegi mingit võimalust kroonilisest energianappusest pääseda?

Ei. Sest on olemas veel jõuallikaid.

“Kõigi elavate olendite energianivoo sõltub kolmest põhilisest tegurist: energiast, mis neile viljastades anti, viisist, kuidas nad seda alates sünnihetkest kasutanud on ja sellest, kuidas nad kasutavad seda praegu.” (Victor Sanchez)

Lõputuks nõiaringiks muutub meie elu  siis, kui me kasutame kogu oma energia ära kõigile neile sadadele ja sadadele rutiintegevustele ja -harjumusele.

Tegelikud energiaallikad, kust tõesti jõudu juurde saab ammutada, on meile teada kui suured stiihiad: Päike, Maa, teised taevakehad, Tuli, Vesi… Aga häda ikka seesama – selleks, et nende energiaga harmooniliselt ühendusse asuda, on vaja algkapitali, jõudu.

Mida teha?

1. Vaata mõttes läbi oma argipäeva tegevus, rutiinid. Võid nad käsile võtta kirjalikult (selgem, kindlam, ülevaatlikum). Aga kui soovid seda teha mõttes, siis palun väga, see on sinu elu, mitte käsulaudade kompleks.

2. Kirjuta, mõtle, eralda eluvajalikud tegevused (nagu söömine, magamine, hingamine)… mitte nii väga vajalikest.

3. Eralda nende mitte-nii-väga-vajalike hulgast esialgu välja mõni süütu ja ohutuke, mõni selline, mille peatamine on Sulle üsna lihtne. Näiteks võid valida teistsuguse kodutee, parkida auto uude kohta, muudad magamisaseme kohta või tõstad hoopiski madratsi põrandale… Midagi sellist, mille loogiline põhjus võib veidi ebaloogiline tunduda, kuid mis ometi murrab nii väga olulise mõra su rutiinsusesse. Ja annab sulle koha, tegevuse, mille kestel sa kindalsti mõtled ja märkad oma ümbrust, oma toiminguid uuest vaatevinklist.

4. Eelmisele punktile lisaks või siis sellele järgnevaks (oleneb, kui intensiivselt sa oma uut elu kuduma asud) on hea oma ellu sisse tuua mõni väike rõõmus mänguline rituaal. On selleks siis kellukese helistamine hommikul, kui tõused või siis kummardus koduuksele iga kord, kui seda läbid.. pole oluline.

5. Määra oma “harjutusele” kindel aeg. see ei peaks väga pikk olema! Nädal on päris hea ajavahemik. Sa ei vaja ju uut eluaegset harjumust, sa tahad LÕHKUDA loogiliste rutiinide rida.

Kuidas sellised väikesed naljakused aitavad jõudu koguda?

Sellepärast, et põhiline koht, kuhu me oma jõu kaotame, ei ole mitte meie raske töö ja sedasorti vaevad, vaid meie enesetähtsuse alalhoid, ego nina püstihoidmine. Ninanipsud mõjuvad ta pjedestaalile vägagi tervendavalt. Ja mida naeruväärsem sa endale näiteks oma kassile rituaalset õhtukummardust tehes oled – seda paremini see jõu kogumise mehhanism sinus tööle hakkab.

Ülevaatus oma tavaharjumustest tehtud, alusta mängu! Kahtled sa, et mäng annab elule sära (=sinule energia!)? Kui kahtled, siis jälgi mõnda aega kedagi, kes südamest mängib.

Sel hetkel, kui tunned, et sul on juba jõudu juurde kogunenud, sel hetkel istu laua taha ja asu inventeerima oma eluenergiat halvavaid harjumusi.

Mudra, üks meditatsioon

Mudra, sõna mis sanskriti keelest tulnud (mud = palve); mudra, kui üks viisidest pöörduda jumala (iseeneses) poole. Mudrade läbi suunatakse energiat; soodustatakse aju lõdvestumist; lõdvestatakse meeled.

Läbi käte asendite saab võimalikuks parem suhtlemine kehaga, võimalik piirkondade, organsüsteemide mõjutamine.

 

GYIAN-mudra: ühendatakse pöial ja nimetissõrm, teised sõrmed vabalt sirged. Pöial sümboliseerib siin inimese ego; nimetissõrm Jupiteri. Jupiter juhib meis: rahulikkust, sümpaatiat, austustunnet nii enda kui ka teis(t)e vastu.

Aktiivne Gyian-mudra: nimetissõrm pöidla taga rullis, muu sama. Hea mudra selleks, kui tahame kiiresti omandada teadmisi, oskusi, tarkusi.

ŠUNI-mudra: ühendatakse pöial ja pikkpeeter (Saturn). Kannatlikkus ja järjepidevus.

SURYA- e DAVI-mudra: pöial ja sõrmusesõrm (Päikeseplaneet, Uraan). Annab vajaliku energia, tervise, intuitsiooni.

BUDDHI-mudra: pöial ja väikeats (Mercurius). Selge intuitiivne suhtlemisoskus, kommunikatsioon. Võime mõista, mida teine inimene TEGELIKULT öelda tahab.

Meditatsioon energiate tasakaalustamiseks:

Istu lihtsas istes, aseta käed vabalt põlvedele, peopesad ülespoole. Loitsi mantrat:

SA-TA-NA-MA-WA-HE-GURU

Näpud liiguvad koos manta silpidega:

SA – koos on pöial ja nimetissõrm e 1 + 2

TA – koos on pöial ja sõrmusesõrm e 1 + 4

NA – 1 + 3

MA – 1 + 5

WA – 1 + 2

HE – 1 + 5

GURU – koos on pöial ja kõik neli sõrmeotsa.

Mantrat võib loitsida häälega, võib ka mentaalselt, mõttes. Sõrmeotsi on hea veidi kokku suruda, otsekui oleks soov veidi näpistada.

Kaduneljapäev saadab noorkuu Kaaludesse

Kui Kaalud ja noorkuu loomine kohtuvad, nagu see juhtub täna õhtul kl 21. 44
siis soovinimekirja koostades on sobilik silmas pidada järgmisi põhiskeeme:

ABIELU – partnerlussuhted, kokkulepped, jagamine, vastastikune sõltuvus;

ÕIGLUS – tasakaal, võrdsus, vastandlike seisukohtade hindamine, läbirääkimiste oskus, nõustamine;

HARMOONILISUS – rahu, ilu, kunst, kaunistused;

MEESKONNATÖÖ – vastastikune toetus, koostöö, abivalmidus suhetes, ühine eesmärk, meeskonna ühtsus;

SELTSKONDLIKKUS – seltsivus, taktitunne, teistega läbisaamine, vastastikune suhtlemine, diplomaatia, poolehoid;

PEENEKOMBELISUS – heausklikkus, elegants, hoolitsus, hea maitse, graatsilisus;

IDENTITEEDIKRIIS – liigne sõltuvus, rahu sobitamine, otsustamatus, sihitu vaidlus;

TERVISEvallast – neerupealised, istmik, diabeet, neerud

Nagu varemgi öeldud – kui tunned, et Sinu sisemast tahab paberile saada midagi muud, siis nii olgu,
nimetatud valdkonnad on aga tugevamas “jõutuules”.

Neitsilik ja ikka noor – Kuu

Neitsi tervitab noorkuud täna, kell 13. 30 keset päeva,

minu kirjatükk jääb veel parimatesse piiridesse, milleks (soovimiseks) 8 tunni lõimimisest,

ajapuudus võib asja ka veidi pikemale lubada, sellest võib vaadata eestpoolt

Neitsis on vägi soosimas järgmisi soovimise valdkondi:

1. Sinu füüsiline terveolemine, kõikvõimalikud dieedid ja toitumisharjumused, kehalised harjutused – tervislik eluviis, kaalu jälgimine, tervenemine, meditsiinitöötajad;

2. Töö ja elukutse: ametikoht(kohad), tööalased projektid, kohustused ja ülesanded, tegevuskavad ja nende ühtlustamine;

3. Organiseerimisvõime, eelkõige loominguline organiseeritus – korrapärane töökeskkond, detailikäsitlus, tulemuslikkus ja planeerimine, paberitöö, täpsus;

4. Vahetegemisvõime – analüüsimine, kriitiline mõtlemine, keskendumine, läbinägelikkus;

5. Abivalmidus ja kord – teenindus, kohanemistahe, siirad kavatsused, kohusetunne;

6. Terviklikkus ja täiusepüüe – iha täiuse järele, töötlemine, korra loomine, oskus näha puude taga metsa;

7. Vabanemine liigsest täiuse taotlemisest – muretsemine, kriitiline (lammutav) meel, süüdistamine, kohtumõistmine, kalduvus töönarkomaaniasse;

8. Tervise valdkonnas on Neitsi luubi all: soolestik, sisikond, kõhu kinnisus ja lahtisus, seedimine, päikesepõimik

Edu Sulle Su seikluses!

Noorkuu ja Vähk

Aeg sealmaal, et täna kl 22. 21 luuakse noorkuu, sedapuhku Vähis.

Mida ses osas on soovitada neile, kes oma tegevustele kuult toetust taotlevad? Mul endal, muide, liiguvad asjad vahepeal sellise usinusega, et käin veits uskumatult eelmisi soovikirju vaatamas,  maha rahunemas – nii ma ise soovisin ju toona ja toona

* Vähk valitseb protsesse, mis sisaldavad väljaõpet ja praktikat, varajasi lapsepõlvekogemusi, kasvamist. Ka uusi algusi, alguste loomist.

* Soove on hea siduda emotsionaalse läheduse taotlusega, hoolivuse ja kaastundega, haavatavusega, intiimsusega.

* Selle korra soovidenimekirjas võiksid olla ülemäärase enesekaitsmisega, klammerdumisega, ebakindlusega, omanditunnetega, üliettevaatlikkusega, tagasi lükkamise kartusega, selgete eesmärkide puudumisega seotud soovid.

* Tervisevallas kuuluvad eelisseisundisse rinnad ja rinnaaõõs, pankreas, kõht, gaasid, haavandid ja kasvajad.

* Vähi valitsuse alla kuuluvad tunded, sealhulgas tujude vaheldumine, teadlikkus omaenese tunnetest, teiste tunnete mõistmine, õrnus, vajaduste tunnistamine.

* Erinevad hoolitsemiseks arvatud vallad kuuluvad siia – toetamine, toit, ema, lähedased peresuhted, teiste eest hoolitsemine, enese eest hoolitseda laskmine.

* Sisemine kindlus: enesele seatud piirid, kodu, perekond, sisetunne.

* Turvatunne: kaitstustunne, omanditunne, kaitse, ühtekuuluvus, majanduslik kindlustatus.

Vahvat aega teile! Nii Päikese kui ka Kuu rütmides!

Noorkuu Kaksikutesse

Noorkuu siseneb Kaksikutesse, seda siis 12. juunil kl 14. 14

Soovimise põhireeglid leiad eestpoolt, aga võimalused, mida just seepuhk kõige tuletoovam kasutada oleks, on siin:

Kaksikud valitsevad:

* liikumist ja  tegevust – sobivad soovid võivad puudutada autosid ja autosõitu, lühemaid ja pikemaid reise, transporti, rahutut loomust, põnevustunnet;

* õppimist – faktiline informatsioon, haridus, trükimeedia, internet ja uudishimu – sobivad siia;

* suhtlemisoskust – kõikvõimalikud kommunikatsiooniga seotud soovid, näiteks kirjutamine, rääkimine, oskuslik kuulamine ja õpetamine, vaimne side, erinevate seisukohtade mõistmine kuuluvad siia;

* loogilist mõtlemist ja tarkust – valikuvõimaluste teadvustamine, tarkus, lühiajalised tulemused, meistermehelikkus, leidlikkus, vaheldusrikkus;

* seltskondlikkust – siia kuuluvad erinevad sotsiaalsed oskused, näiteks taktitunne, heakskiit, kiire mõtlemine, hetke nautimine, vaimukus, suhtlemisalt loomus

* edu igapäevategemistes

* seesmisest ärevustundest vabanemist

* lähedussuhteid – s. t suhteid õdede-vendadega, naabrite, toakaaslaste, koolikaaslastega;

Kaksikud mõjutavad ka vaimset liigaktiivsust, kaasa arvatud ülemäärast küsimuste esitamist, sõnaväänamist, pinnapealsust, närvilisust, otsustamatust. Seetõttu võivad tulusateks osutuda ka soovid nende probleemidega tegelemiseks.

Tervise vallas kuuluvad kaksikute valitsemise alla käed, randmed, õlad, allergia, kopsud, hingamine, närvisüsteem.

Kaunist aega!

Jalad naeratama

Ükskord sõber võttis nööbist:
Räägi jalamassaažist!

Rääkisingi – EKSPRESSIS

Langetõbised lokid

Kui ma juba aastate eest sattusin mitmel pool -
küll võistlustel ja treeningutel,
küll töökollektiivis
kuulma palvet: Keegi võiks natuke selga/ jalga/ õlga… mudida, siis olin puht-sõbralikust asja-armastaja huvist ja hea meelega hakkamas.
Veidi olin uurinud ja enda peal katsetanud nõuka-aegse “teadus ja tervis” sarjas ilmunud “Enesemassaaži” raamatu võtteid (A.Birjukov “Enesemassaaž”; Tln “Valgus” 1979), aga ega ma sellest peale juhtivate suunanoolte suurt ei mäletagi.

Üks veidi jabur juhtum ehmatas mõneks ajaks mu lahke abipakkumise ära.

Olin juuksuris. Toonane mood – keemiline lokk – peas, naabertoolil keegi jutukas vanatädike,
kes ka oma “parukaga” midagi ootamas.
Tädi jututas maast ja ilmast, refräänina kurtes, et – näh, kaelasooned löövad tuld välja, pea valutab…
Olin,
eriti, et ajaviide üksiti,
lahkesti end pakkumas – kaelasooni mudima.
Tore
ja tehtud.
Ja siis tuli üprispäris äge vahepala – langetõvehoog!

Niipaljukest teadmist mul oli, et taibata,
mis toimub,
üks atsakas naisterahvas oli ootajana õnneks koha peal veel.
Juuksur läks hüsteeriasse,
karjus, et tema kohe ei või seda üldse vaadata ja et tema kohe kardab selliseid asju!
ja jooksis uksest välja,
vähemalt kohalikule arstile helistas.

Meie saime kahekesi tädikese seniaeg pikali,
suhu ühe juuksurilt “laenatud” juukseharjasabagi, et teda takistada end vigastamast.
Krambid, tõmblused, vaht,
ikka kõik nagu päris.

Ja, muide, kuklakäärus hirmumõte ka oma juustest:
mis siis, kui nüüd läheb nii,
nagu mõni sõbranna oli kurtnud -
“ja siis võttis juuksur rullid koos juustega peast!”

Jaoskonnaarst kohale ei tulnud.
Et see vanatädi kannatavatki nende hoogude all.
Tõmbleb ära, rahuneb maha,
arst ei saa niiehknii midagi enamat teha, kui juba tehtud.

Juuksed mul karmid.
Jäid alles.
Need jäidki viimasteks “keemilisteks” -
nn langetõbised lokid.

Aga küsimus, millele 100% vastust pole ma senini saanud,
jäi:
kas kaelasoonte massaaž võis langetõve hoo esile kutsuda?

Asjatundjad on vastanud: “Ei.”
Ja et see peavalu võis tõenäoliselt olla algava hoo eelnäitaja, seda küll,
mitte põhjus.

Ometi -
päris mitu aastat ma
enam nii kergekäeliselt oma abikäsi
pakkuma ei kiirustanud.
Ei söandanud.

Inimene – see on imelihtne?!

Mul on üks mõte. Minu enda jaoks päris parasjagu pirakas: anda oma osa tasakaalu loomisele maailmas.
Ma olen massöör.
Sõbrad ütlevad, et tegelikult tervendaja.
Ja sõpru on mul palju – mu keha ja mu käed on sõbraks näinud kõik, kellega olen energiad ühendanud.
Tarkade meeste küsimus: kas inimene on eelkõige hea, või pigem vastupidi – halb? on minu jaoks kaotanud tähenduse, sest…
…inimene on.
Ja põhiliselt on inimene püüdlemas olla parim, mis ta olla suudab.
Vahel ei suuda.
Siis jääb hing haigeks, kannatab.
Siis jääb keha haigeks, kannatab.

Kannatus on pigem halb?
Mitte ainult;
kannatus annab sulle müksu, et asuksid otsustavalt teele.
Kui väikesest müksust ei piisa,
siis annab tugevama.
Ja kannatus juhatab su teele abilisi.

Siinkohal tulen abiliseks mina,
sest mina olen massöör,
olen tervendaja.

JLMYELZG