Räägin mõnest situatsioonist, mis ikka-jälle massööri juurde tulnud inimestega kõneks tuleb (või siis – ei tule, aga tekitab pinget). Ei midagi inimvaenulikku, vastupidi – me kõik oleme inimesed!
Mida mina muidugi garanteerida ei saa ega taibata ürita, on kõigi maailma massööride vaatevinkel. Ometi julgen väita, et nemadki on nii inimeste kui ka kõikvõimalike juhtumustega kokku puutunud, nii et kui kahtled, siis lihtsalt küsi!
Situatsioon nr 1
Kunde: Helistan, et leppida kokku… mulle soovitati… MIIISSS!!! 2 TUNDI! Olete te hulluks läinud!? Mis asja seal nii kaua teha on!? Ma tahan ju ainult kaela/ selga/ õlga…
Ma-massöör: Usun, et inimene on terviklik. Kui tunned, et haige on kael, siis tegelikult võib olla ebaühtlane juba puusade, vaagna tasakaal või hoopis jalataldade asetus. Kui ma kunagi taastusravis töötasin ja ettenähtud 25 minutiga toime püüdsin tulla, siis oli kogu aeg selline tunne, et kiirusta, mis kiirustad, aga töö ei ole täiuslik, midagi jääb puudu. Nüüd, kui töötan iseenda peremehena, ma sellist tööd enam ei tee. See, et Éestis on praegu pooletunnine massaaž tavaline, ei ole mitte minu südametunnistusel.
Kui sa arvad, et sina soovid just seda ja ainult seda – siis vaata ringi, meil on piisavalt massööre, kelle tööaeg sulle sobiv on. Kui aga soovid tõesti terviklikku töötlust, mudimist, siis… 2-tunnise massaažiga iga massöör toime ei tule.
Situatsioon nr 2
Kunde: Oi, mul on nii piinlik! Tulin kiiresti (või – olin päev läbi tööl; või – tulin just trennist ja ei jõudnud…) ja olen nüüd nii higine! Ja/või saapad on päev läbi jalas olnud ja jalad… vuih! – ma ei tea, mis nüüd saab….
Ma-massöör: Kui mulle oleks inimeste loomupärane lõhn vastik, siis ei oleks ma ju saanud massöörina tööle hakatagi! Esimesed koolist väljakukkumised sel põhjusel olidki toona – mõni ei talunud võõraid lõhnu, mõni väljanägemist või olekut… . Rääkimata sellest, et seda tööd nii palju aastaid teha. Võin higi ärapühkimiseks kasutada salvrätikut või niisket paberit…
Kui sa aga tunned, et sind ennast su olemine ja lõhn häirivad, siis – on võimalik minna duši alla, pesta jalgu, kuivatada…
Situatsioon nr 3
Kunde: Ma ei tea, kas massaažis tohib rääkida või peab vait olema. (Vahel tsiteerib ta kedagi massööri, kes rääkida pole lubanud; teinekord jällegi ütleb, et just usalduslikud vestlused massööriga on talle olulised).
Ma-massöör: Võib nii, võib naa. Kui oled vait ja omamisi, siis on sul parem tunnetada, mis kusagil su kehas mudimise käigus toimub. Otsekui selline omapärane sisemine skaneerimine. Ka minul, massööril, on keskendumine täiuslikum.
Kui aga tunned, et tahad mõne koha või tegevuse kohta täpsemalt teada, siis – küsi ja me räägime sellest. Inimesel sageli polegi eriti võimalust ega olukorda, kus ta saaks oma keha üle arutleda. Hädade üle kurtmine pole tavaelus eriti kõrgelt hinnatav tegevus, arsti juures, kus seda nagu võiks teha – pole pahatihti arstil aega kuulata.
Kindlasti on asjade selgemaks arutamisel oluline teraapiline moment man.
Või siis jälle – mida süüa, mida juua, mis harjutust teha… Eraldi aega massaaži juurde lisanduvaks jutuajamiseks mina määrata pole tahtnud, olen ehk pisut matsi-tõugu. Ei raiskaks tühja.
Erisusi massööridel ses osas võib tõesti olla, küsimine – kas rääkimine on aktsepteeritav või mitte, on päris paslik mõte.
hingetee 