Massööri tähelepanekud, 2: APPI, niii piinlik!! – Tegelt ei ole piinlik, täitsa ok on!

Situatsioon nr 4

Ma-massöör: Kui sulle tundub, et sulle tehakse liiga, siis ütle! “Magus valu” on hea valu, ülemäärane valu – ei ole ei hea ega ka raviv.
Kunde: Ei, ikka valus peab olema, muidu pole sellest tolku midagi! Küll ma kannatan, kasvõi hambad ristis, peaasi, et aitaks!
Ma-massöör: Ei ole päriselt nii, et mida valusam, seda tervendavam. See kostab peaaegu nagu vene anekdoot, et – kui peksab, küllap siis ka armastab; ei peksa – ei armasta!
Kui on ikka täiega valus, siis mida teeb su lihas? Just – tõmbab tagasi, tõmbab krampi. Mis siis nüüd toimub? Toimub vägikaikavedamine, et kumb kummale “ära teeb”, või siis nagu vähk-haug-luik Krõlovi valmis. Üks sikutab ühele poole, teine teisele poole. Tulemus – sinikad (ehk kapillaaride purunemine), lihaskiudude rebestamine. Kui su eesmärk on haigest kohast verd välja lasta, siis võid ju parem aadrit lasta või midagi, miks peaksime me siin massaažilaual su kudesid rebestama?
Hea on see, mis ikka – PARAS, s.t keskmine. ON juba natuke valus küll, aga hea on ka. on tahtmine öelda, et – ära tee-tee veel! Kui ma peaksin sellest “heast, magusa valu” piirist kogemata üle minema, siis anna aga teada ja karju-röögi, löö jalaga!
Kunde: Kas sa oled sageli jalaga saanud?
Ma-massöör: Muhahahahaaa! Tegelt oleksid sa esimene, aga… pole hullu, teeme ära!

Situatsioon nr 5

Kunde ema, õde, abikaasa…: Ta peaks küll massaaži tulema, AGA… ta ei saa. Ta häbeneb. Ta kardab niiväga kõdi (või: ta on nii karvane! või: tal on psoriaas ja ta häbeneb! või: tal on sellised käsnad või sünnimärgid või…)! Mind ta muudkui painab, et tee ja tee, aga vot massaaži tulla häbeneb.
Ma-massöör: Jah, ma mõistan probleemi. Tegelikult on olemas võtted, mille puhul ei ole NII kõdi. Et ei puuduta jalatalda sõrmedega, vaid kas küünarnuki või labakäega jne. Kui ikka turi on haige, siis võiks ta ju proovida… Tema puhul saan teha ka lühema aja – kui ikka ei kannata üldse jalataldu puudutada, siis arvutame aja/hinna lõpuks ümber.
Erinevad nahahädad – nn iluvead ei huvita massööri absoluutselt. Kõikvõimalike sünnimärkide ja käsnade korral ta lihtsalt ei puutu neid, läheb tugevamate manipulatsioonidega märgi kõrvalt mööda. Psoriaasiga võib ehmatada n.ö tavainimest aga mitte massööri.

Situatsioon nr 6

(Nais)kunde: Ma ei tea, mis sa nüüd ütled või arvad… Või kuidas sa üldse mind masseerida saad. Mul on nii piinlik. Mul on jalad raseerimata!
Ma-massöör: Mida ma ütlen või arvan!? Ma arvan, et ainuke piinlik moment on siinkohal see, et sa üldse sellise asja pärast piinlikkust tunned!
Ilma pikemate bioloogilis-anatoomiliste lisaseletusteta ütlen, et need karvakesed, mis meie nahal kasvavad, on meie nahale vajalikud. Mingi pseudo-ilu-etaloni tõttu neid raseerida – on täitsa ebamõistlik asi. See vigastab nahka, tihti teeb mingi aja järel naha allergiliseks. KUI sulle meeldib raseerida, siis tee seda, aga massöör su raseeritust nüüd küll ei vaja! Kui sa mind muidu ei usu, siis tea, et ka mehed käivad massaažis, kõiki mehi ma muidugi ei tunne, aga üldiselt nemad seda karvakakkumise veidrust pole külge võtnud. Mis sa arvad, et ma nemad saadan sellepärast koju häbenema või?
Ei, mina kui massöör olen loomulikkuse pooldaja.

Hambad on pestud, nägu ka. Aga…?

Kui vaatasin internetist arutelusid klistiiri üle, siis varem või hiljem läksid need mulamiseks või fuih-fuih hüüeteks.

Tegelikult on nii, et inimene peaks ise ära tundma, kas ja kuidas tema peristaltika töötab. Kogemustega paastujad teavad jutustada kõikvõimalikke imeasju, mida me sageli enese teadmata pärasooles kaasas kanname. Organism ehitab võõrkehale limakotikese ümber, see kotike või paunake kinnitub jämesoole külge, ning see koht on siis oma põhiotstarbeks (väljutamine, vee imendumine) paralüseeeritud.

Kunas oleks soovitav kaaluda klistiiri tegemist?

Kui sul on sageli kõht kinni, kui käivad gaasid (käärimisprotsessi näitaja), kui oled hädas oma kehakaaluga, siis võiksid selle peale mõelda.

Mõned arstid suhtuvad klisiiri tegemisse väga negatiivselt.  Ometi – need, kes asja ise kogenud on, (muide – ka nende hulgas on arste,) ei kiirusta asja ohtlikkust rõhutama. Pigem vastupidi. On ka neid, kes tõesti teevad klistiiri umbes kord kuus ja on oma seedesüsteemi toimimisega väga rahul. Mõned korrad aastas on see toiming ometi päris hea ette võtta.

Nii Ameerikas kui ka Euroopas on tasapisi populaarseks saamas sooltepesu.

Koduse vahendina on aga kindlasti ka klistiiril oma toetajaskond.

Raskete pärasoolehaiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi, sisemised hemarroidid, pärasoolekasvajad) on see enesepuhastusmeetod küll vastunäidustatud. Samuti peaks arstiga konsulteerima, ettevaatlik olema raskemate südamehaiguste ja neerupuudlulikkuse korral.

Vanem arstiteadus soovitas ometi enamuse haiguste puhul ühe ravimeetodina klistiiri – organismi puhastamist. Kui energia kaasaskantava roojamassi juurest vabaks lasta, on organismil paremad šansid toime tulla infektsioonide, aga ka peavalude, allergiate, külmetushaiguste jms-ga. Sest vastasel juhul vedelik sellest sodist, mis on jämesoole seinte küljes, imendub inimesele verre – ja see on haigele inimesele raske taak.

Kuidas seda toimetust hea läbi viia oleks, sellest rääkis mulle punktmassaaži spetsialist ning kauaaegne paastulaagreid organiseerinud Sirje Kalve. Tema juttu ma siin põhiosas edastangi.

Mõistlik on klistiiri tegemisele eelneval päeval süüa vähem, päris hea oleks teha hoopis keefiri või õunapäev. Samuti on kasulik mõjutada (mudida) jämesoole punkte, et organ ise ka aktiivsemalt toimima hakkaks. Rahvale hästi tuntud nn peavalupunkt pöidla ja nimetissõrme vahelise pehme naha kaugemas tipus on vast kõige hõlpsamini leitav. (Kombi, kuni leiad sellelt alalt kõige tundlikuma/ valusama koha)
Mõni tund enne klistiiri tegemist oleks hea juua u teeklaasitäis soolvett. 1 spl mere- või kivisoola lahustada kehatemperatuuril veega. See toiming aitab viia sodi välja peensoolest, sealt, kuhu klistiiri enda mõju ei ulatu.

Protseduuriks on vajalik osta apteegist klistiirikott, see on meil saadaolevatest tavaliselt 1, 75 l mahutavusega. Seda kogust raudkindlaks reegliks küll võtta ei saa, sest on inimesi, kelle jämesoolde see kogus tõesti ära ei mahu. Eks siis tuleb vaadata oma tunde järgi. Sagedasti on see aga tõesti optimaalne kogus.

Sa vajad 1, 5 liitrit kehatemperatuuril või veidi soojemat vett, võiksid selle ka keeta, et olla kindel selle puhtuses. Valad selle kotti, seejärel pigistad vette umbes poole sidruni mahla. Lõpuks valad peale pool klaasitäit toiduõli. Klistiiri saaja heidab paremale küljele pikali (igaks juhuks võib endale alla panna mõne kiletüki või vana vakstu), parem jalg on sirgelt, vasak on kõverasse tõmmatud, põlv maas (või maa suunas). Niiviisi saab vedelik minna mööda jämesoolt edasi, jõuda ringiga igale poole. Vooliku ots teha õliga kokku ning panna ca 10 cm sügavusele (nii et valus ei oleks) pärakusse. Vedelik lasta aeglaselt voolama, – selleks on tavaliselt komplektis kaasas ka klamber, – et esimese “ehmatusega” mitte seda kohe välja lasta.
Kergem on seda protseduuri teha koos abistajaga, eriti kui kehakaal on probleemiks või üldse liikuvus. Tegelikult on seda aga võimalik ka üksinda toimetada: koti küljes on konks, mille abil on võimalik vesi kusagile kõrgemale riputada.

Kui kott on tühi, siis tasub hetk ennast harjutada mõttega, et see vedelik on sul sees. Kui nüüd robinal tõusma kiirustad, võib “õnnetus” juhtuda. Hea on ennast vaikselt selili keerata ja ennast selili loksutama hakata. Võib ka teha ringjat silitamist kõhu peal. Hea oleks seda lahust sees püüda 5 – 10 min hoida.
Vanad “tegijad” tantsivad näiteks jenkat 🙂

Seejärel tühjendad soolestiku. Kui sind huvitab, mida sina oled kaasas kandnud, siis võid mõne vana sõela peal paksemat konsistentsi uurida: pesed puhtaks, võtad žileti või skalpelli ja lõikad need limapaunakesed lahti. Sealt võid leida – mida iganes. Kes on leidnud lapsepõlves sissesöödud mänguvidinaid, kes parasiitide kolooniaid… Erinevaid seedimata jäänud osakesi aga kindlasti.

Üsna mõistlik on pidada 10 – 12 tundi vahet ja korrata protseduuri, nüüd aga sisaldisega pool vesi ja pool Gefiluse v Helluse keefir või maitsestamata jogurt. See aitab taastada soolestikule vajaliku mikrofloora.

Rõõm rabandab?!

Ida meditsiin ei keskendu haiguse osas sümptomitele,
pigem Yin´i ja Yang´i tasakaalutusele kehas, Qi liikumise häiretele

Haigused tekivad läbi kolme tulekutee:
1) emotsionaalsed põhjustajad (sügavate juurtega, raskeim ravida);
2) ilmastik (tekitab haigust vaid siis, kui organismi vastupanuvõime juba nõrgestatud, tänapäeval ilmselt ka keskkonna saastatus muutunud võrdväärseks ilmastiku mõjuga);
3) bakterite tõttu, valest toitumisest jms välistest teguritest (alluvad ravile kõige paremini, krooniliseks muutudes, ignoreerituina võivad siiski ka süvamale jõuda)

    Emotsionaalsed mõjurid

Emotsioon mõjutab organi (kanali) energiat. Loomulik on tunda emotsiooni, aga kui seesama emotsioon jääb kanalisse (organisse) pidama, näiteks viha ja aastateks, on see väga kahjulik.
Teisalt jälle – et selliste tunnete vastu VÕITLEMINE ajab konflikti vaid suuremaks, soovitab Ida meditsiin sellist emotsiooni teadlikult jälgida ja lasta tal rahus olla. Meditatsioon lõdvestab tasapisi neid, aegamisi nad hajuvad.
Emotsioonide tasakaalutus siseneb kehasse tavaliselt läbi Yin meridiaani elundisse, jaotudes sealt juba laiali.

RÕÕM

Muudab keha ja vaimu tugevamaks,
liigne rõõm stimuleerib Südamekanalit üle,
põhjustades vaimset rahutust,
südamepekslemist,
unetust,
suu- ja keelehaavandeid.

HIRM

Alates kabuhirmust kuni enesekindluse puudumiseni – vähendab hirm Neeruenergiat, eriti Yin´i jahutavat aspekti;
sellega põhjustab hirm
südamepekslemist,
öist higistamist,
suu- ja kurgukuivust,
lastel voodimärgamist.

VIHA

Põlgusest otsese tigeduseni mõjutab viha Maksakanalit ja -energiat.
Suur või kauakestev viha tekitab Qi suurenemise:
kõrvade kumisemine,
janu,
peapööritus,
oksendamine,
PEAVALU (kõige sagedamini)
Võib suunata Maksaenergia sekkumisele Põrnaenergiasse, millega kaasneb
kõhulahtisus (eriti juhul, kui vihahoog on söömise ajal).
Allasurutud viha/põlgus viib
kroonilisse depressiooni.

KURBUS, SÜDAMEVALU

Põhjustavad Kopsuenergia vähenemise, sellega ei suuda Kopsud koguda piisavalt Qi´d ja seda kehas jaotada.
Kurbus ja südamevalu ammutavad Qi tühjaks ja häirivad Südant, tuues:
väsimust,
hingeldamist,
depressiooni,
nutmist.
Naistel mensese kadumine, sest kurbuse mõjul tekib vere vajakajäämine.

MURETSEMINE, LIIGNE MÕTLEMINE

Ülemäärane vaimne töö ja õppimine kurnab Põrnaenergia,
sekkub seedimisse,
kaasub:
väsimus,
kõhulahtisus,
isupuudus.
Muretsemine mõjutab ka Kopsu, seetõttu lisanudub sageli
hingeldamine,
ärevus,
kaela- ja õlapiirkonna jäikus.

HINGELINE VAPUSTUS

Kurnab järsult Südame Qi
ning põhjustab
südamepekslemist,
hingeldamist.
Vapustus häirib ka vaimset tasakaalu ning toob unetust.
Vapustus kurnab Neeruenergiat, sellega kaasub
peapööritus,
öine higistamine,
kõrvade kohisemine.

Ilmastik


Äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutavad inimest, eriti sellist, kelle vastupanuvõime haigustele on kahjustatud ja madal.
Välised põhjused tungivad kehasse peamiselt naha kaudu, sealt edasi meridiaanidesse, siis Yang-elunditesse.

TUUL

Tuul mõjustab eelkõige pead ning Maksameridiaani; sümptomid tekivad jäsku ja muutuvad kiiresti – otsekui tuulepuhang.
Sageli on see:
kange kael,
vesine nina,
aevastamine,
köhimine,
vastumeelsus külma suhtes,
kanged ja valulikud liigesed,
“rändavad” valud,
migreen.

KUUMUS

Kuumus on Yang, elust pulbitsev tule-energia. Otsene mõjualune on Südame- ja Südamepauna-meridiaan. Liigne kuumus toob kaasa
palavikku,
valusid,
oksendamist,
õhupuudust,
kõhulahtisust,
halvatusi,
minestust.

NIISKUS

Niiskus ründab läbi Neerumeridiaani. Niiske ilmastik tekitab alati kleepjaid, raskeid sümptomeid, alates jalgadest ja liikudes ülespoole. Naistel võivad tekkida vaginaalsed eritised.
Jõudes sooltesse põhjustab niiskus
kõhulahtisust;
jõudes põide toob kaasa
sagedase, põletava, vaevalise urineerimise;
jõudes teistesse kanalitesse –
paistes ja valutavad liigesed.
Niiskuse toimel nõrgeneb Põrnameridiaani jõud, kehasse kuhjuvad lima ja vedelikud.
Nohu,
palavik,
ristluuvalud,
ödeemid.

KÜLM

Keha koed tõmbuvad külmaga kokku, vee ringvool kehas takerdub –
sellega kaasneb
jäikus,
külmatunne,
valu jäsemetes, õlgades ja alaseljas.
Külm siseneb kehasse läbi Kopsumeridiaani.
Külma kogunemine kõhupiirkonda toob kaasa
oksendamise pärast söömist,
valu sooltes ja kõhulahtisuse,
suure verekaotusega ja valuliku menstruatsiooni emakas.
Kõik vedelad selged vesised ja külmad kehaeritised on seotud külmaga.

KUIVUS

Kuivusega kaasnevad:
kuivad huuled,
kuivav suu, keel, kurk,
kuiv väljaheide ja vähene urineerimine.
Tekib janu, higistamine, peavalu, vastumeelsus kuuma suhtes.
Äärmuslikult – deliirium,
ebaselge kõne,
vaimne rahutus,
teadvusetus.
Kuivus jõuab kehasse eelkõige läbi kudede ja veresoonte.

Väliseks asjaoluks võiks nimetada ka toidumürkide sisenemise kehasse, mille all kannatab esimeses järgus Maomeridiaan.

Kasutatud kirjandus:
http://www.meestekeskus.ee/03artiklid/08inimene/keha/Barkalaja_ihumeridiaanid.htm
Akupressuur; Ghris Jarmey ja John Tindall: Egmont 2006
Tui Na; Maria Mercati: Sinisukk 2005
Iidsed näonoorendamise saladused; Victoria J. Mogilner: Ersen 2007

Tere, Türi!

Õhtupoolikud iseendaga algavad
sellest pühapäevast:

reklaamivanker veereb
ja joogatund

tasakaalustab
ihu ning hinge,

SAT NAM

Jalad naeratama

Ükskord sõber võttis nööbist:
Räägi jalamassaažist!

Rääkisingi – EKSPRESSIS