Massööri tähelepanekud, 2: APPI, niii piinlik!! – Tegelt ei ole piinlik, täitsa ok on!

Situatsioon nr 4

Ma-massöör: Kui sulle tundub, et sulle tehakse liiga, siis ütle! “Magus valu” on hea valu, ülemäärane valu – ei ole ei hea ega ka raviv.
Kunde: Ei, ikka valus peab olema, muidu pole sellest tolku midagi! Küll ma kannatan, kasvõi hambad ristis, peaasi, et aitaks!
Ma-massöör: Ei ole päriselt nii, et mida valusam, seda tervendavam. See kostab peaaegu nagu vene anekdoot, et – kui peksab, küllap siis ka armastab; ei peksa – ei armasta!
Kui on ikka täiega valus, siis mida teeb su lihas? Just – tõmbab tagasi, tõmbab krampi. Mis siis nüüd toimub? Toimub vägikaikavedamine, et kumb kummale “ära teeb”, või siis nagu vähk-haug-luik Krõlovi valmis. Üks sikutab ühele poole, teine teisele poole. Tulemus – sinikad (ehk kapillaaride purunemine), lihaskiudude rebestamine. Kui su eesmärk on haigest kohast verd välja lasta, siis võid ju parem aadrit lasta või midagi, miks peaksime me siin massaažilaual su kudesid rebestama?
Hea on see, mis ikka – PARAS, s.t keskmine. ON juba natuke valus küll, aga hea on ka. on tahtmine öelda, et – ära tee-tee veel! Kui ma peaksin sellest “heast, magusa valu” piirist kogemata üle minema, siis anna aga teada ja karju-röögi, löö jalaga!
Kunde: Kas sa oled sageli jalaga saanud?
Ma-massöör: Muhahahahaaa! Tegelt oleksid sa esimene, aga… pole hullu, teeme ära!

Situatsioon nr 5

Kunde ema, õde, abikaasa…: Ta peaks küll massaaži tulema, AGA… ta ei saa. Ta häbeneb. Ta kardab niiväga kõdi (või: ta on nii karvane! või: tal on psoriaas ja ta häbeneb! või: tal on sellised käsnad või sünnimärgid või…)! Mind ta muudkui painab, et tee ja tee, aga vot massaaži tulla häbeneb.
Ma-massöör: Jah, ma mõistan probleemi. Tegelikult on olemas võtted, mille puhul ei ole NII kõdi. Et ei puuduta jalatalda sõrmedega, vaid kas küünarnuki või labakäega jne. Kui ikka turi on haige, siis võiks ta ju proovida… Tema puhul saan teha ka lühema aja – kui ikka ei kannata üldse jalataldu puudutada, siis arvutame aja/hinna lõpuks ümber.
Erinevad nahahädad – nn iluvead ei huvita massööri absoluutselt. Kõikvõimalike sünnimärkide ja käsnade korral ta lihtsalt ei puutu neid, läheb tugevamate manipulatsioonidega märgi kõrvalt mööda. Psoriaasiga võib ehmatada n.ö tavainimest aga mitte massööri.

Situatsioon nr 6

(Nais)kunde: Ma ei tea, mis sa nüüd ütled või arvad… Või kuidas sa üldse mind masseerida saad. Mul on nii piinlik. Mul on jalad raseerimata!
Ma-massöör: Mida ma ütlen või arvan!? Ma arvan, et ainuke piinlik moment on siinkohal see, et sa üldse sellise asja pärast piinlikkust tunned!
Ilma pikemate bioloogilis-anatoomiliste lisaseletusteta ütlen, et need karvakesed, mis meie nahal kasvavad, on meie nahale vajalikud. Mingi pseudo-ilu-etaloni tõttu neid raseerida – on täitsa ebamõistlik asi. See vigastab nahka, tihti teeb mingi aja järel naha allergiliseks. KUI sulle meeldib raseerida, siis tee seda, aga massöör su raseeritust nüüd küll ei vaja! Kui sa mind muidu ei usu, siis tea, et ka mehed käivad massaažis, kõiki mehi ma muidugi ei tunne, aga üldiselt nemad seda karvakakkumise veidrust pole külge võtnud. Mis sa arvad, et ma nemad saadan sellepärast koju häbenema või?
Ei, mina kui massöör olen loomulikkuse pooldaja.

Massööri tähelepanekud, 1: – Appi kui PIINLIK!? – Ei ole piinlik… täitsa normaalne on!

Räägin mõnest situatsioonist, mis ikka-jälle massööri juurde tulnud inimestega kõneks tuleb (või siis – ei tule, aga tekitab pinget). Ei midagi inimvaenulikku, vastupidi – me kõik oleme inimesed!
Mida mina muidugi garanteerida ei saa ega taibata ürita, on kõigi maailma massööride vaatevinkel.  Ometi julgen väita, et nemadki on nii inimeste kui ka kõikvõimalike juhtumustega kokku puutunud, nii et kui kahtled, siis lihtsalt küsi!

Situatsioon nr 1

Kunde: Helistan, et leppida kokku… mulle soovitati… MIIISSS!!! 2 TUNDI! Olete te hulluks läinud!? Mis asja seal nii kaua teha on!? Ma tahan ju ainult kaela/ selga/ õlga…
Ma-massöör: Usun, et inimene on terviklik. Kui tunned, et haige on kael, siis tegelikult võib olla ebaühtlane juba puusade, vaagna tasakaal või hoopis jalataldade asetus.  Kui ma kunagi taastusravis töötasin ja ettenähtud 25 minutiga toime püüdsin tulla, siis oli kogu aeg selline tunne, et kiirusta, mis kiirustad, aga töö ei ole täiuslik, midagi jääb puudu. Nüüd, kui töötan iseenda peremehena, ma sellist tööd enam ei tee. See, et Éestis on praegu pooletunnine massaaž tavaline, ei ole mitte minu südametunnistusel.
Kui sa arvad, et sina soovid just seda ja ainult seda – siis vaata ringi, meil on piisavalt massööre, kelle tööaeg sulle sobiv on. Kui aga soovid tõesti terviklikku töötlust, mudimist, siis… 2-tunnise massaažiga iga massöör toime ei tule.

Situatsioon nr 2

Kunde: Oi, mul on nii piinlik! Tulin kiiresti (või – olin päev läbi tööl; või – tulin just trennist ja ei jõudnud…) ja olen nüüd nii higine! Ja/või saapad on päev läbi jalas olnud ja jalad… vuih! – ma ei tea, mis nüüd saab….
Ma-massöör: Kui mulle oleks inimeste loomupärane lõhn vastik, siis ei oleks ma ju saanud massöörina tööle hakatagi! Esimesed koolist väljakukkumised sel põhjusel olidki toona – mõni ei talunud võõraid lõhnu, mõni väljanägemist või olekut… . Rääkimata sellest, et seda tööd nii palju aastaid teha. Võin higi ärapühkimiseks kasutada salvrätikut või niisket paberit…
Kui sa aga tunned, et sind ennast su olemine ja lõhn häirivad, siis – on võimalik minna duši alla, pesta jalgu, kuivatada…

Situatsioon nr 3

Kunde: Ma ei tea, kas massaažis tohib rääkida või peab vait olema. (Vahel tsiteerib ta kedagi massööri, kes rääkida pole lubanud; teinekord jällegi ütleb, et just usalduslikud vestlused massööriga on talle olulised).
Ma-massöör: Võib nii, võib naa. Kui oled vait ja omamisi, siis on sul parem tunnetada, mis kusagil su kehas mudimise käigus toimub. Otsekui selline omapärane sisemine skaneerimine. Ka minul, massööril, on keskendumine täiuslikum.
Kui aga tunned, et tahad mõne koha või tegevuse kohta täpsemalt teada, siis – küsi ja me räägime sellest. Inimesel sageli polegi eriti võimalust ega olukorda, kus ta saaks oma keha üle arutleda. Hädade üle kurtmine pole tavaelus eriti kõrgelt hinnatav tegevus, arsti juures, kus seda nagu võiks teha – pole pahatihti arstil aega kuulata.
Kindlasti on asjade selgemaks arutamisel oluline teraapiline moment man.
Või siis jälle – mida süüa, mida juua, mis harjutust teha… Eraldi aega massaaži juurde lisanduvaks jutuajamiseks mina määrata pole tahtnud, olen ehk pisut matsi-tõugu. Ei raiskaks tühja.
Erisusi massööridel ses osas võib tõesti olla, küsimine – kas rääkimine on aktsepteeritav või mitte, on päris paslik mõte.

Jalad naeratama

Ükskord sõber võttis nööbist:
Räägi jalamassaažist!

Rääkisingi – EKSPRESSIS