Massööri tähelepanekud, 2: APPI, niii piinlik!! – Tegelt ei ole piinlik, täitsa ok on!

Situatsioon nr 4

Ma-massöör: Kui sulle tundub, et sulle tehakse liiga, siis ütle! “Magus valu” on hea valu, ülemäärane valu – ei ole ei hea ega ka raviv.
Kunde: Ei, ikka valus peab olema, muidu pole sellest tolku midagi! Küll ma kannatan, kasvõi hambad ristis, peaasi, et aitaks!
Ma-massöör: Ei ole päriselt nii, et mida valusam, seda tervendavam. See kostab peaaegu nagu vene anekdoot, et – kui peksab, küllap siis ka armastab; ei peksa – ei armasta!
Kui on ikka täiega valus, siis mida teeb su lihas? Just – tõmbab tagasi, tõmbab krampi. Mis siis nüüd toimub? Toimub vägikaikavedamine, et kumb kummale “ära teeb”, või siis nagu vähk-haug-luik Krõlovi valmis. Üks sikutab ühele poole, teine teisele poole. Tulemus – sinikad (ehk kapillaaride purunemine), lihaskiudude rebestamine. Kui su eesmärk on haigest kohast verd välja lasta, siis võid ju parem aadrit lasta või midagi, miks peaksime me siin massaažilaual su kudesid rebestama?
Hea on see, mis ikka – PARAS, s.t keskmine. ON juba natuke valus küll, aga hea on ka. on tahtmine öelda, et – ära tee-tee veel! Kui ma peaksin sellest “heast, magusa valu” piirist kogemata üle minema, siis anna aga teada ja karju-röögi, löö jalaga!
Kunde: Kas sa oled sageli jalaga saanud?
Ma-massöör: Muhahahahaaa! Tegelt oleksid sa esimene, aga… pole hullu, teeme ära!

Situatsioon nr 5

Kunde ema, õde, abikaasa…: Ta peaks küll massaaži tulema, AGA… ta ei saa. Ta häbeneb. Ta kardab niiväga kõdi (või: ta on nii karvane! või: tal on psoriaas ja ta häbeneb! või: tal on sellised käsnad või sünnimärgid või…)! Mind ta muudkui painab, et tee ja tee, aga vot massaaži tulla häbeneb.
Ma-massöör: Jah, ma mõistan probleemi. Tegelikult on olemas võtted, mille puhul ei ole NII kõdi. Et ei puuduta jalatalda sõrmedega, vaid kas küünarnuki või labakäega jne. Kui ikka turi on haige, siis võiks ta ju proovida… Tema puhul saan teha ka lühema aja – kui ikka ei kannata üldse jalataldu puudutada, siis arvutame aja/hinna lõpuks ümber.
Erinevad nahahädad – nn iluvead ei huvita massööri absoluutselt. Kõikvõimalike sünnimärkide ja käsnade korral ta lihtsalt ei puutu neid, läheb tugevamate manipulatsioonidega märgi kõrvalt mööda. Psoriaasiga võib ehmatada n.ö tavainimest aga mitte massööri.

Situatsioon nr 6

(Nais)kunde: Ma ei tea, mis sa nüüd ütled või arvad… Või kuidas sa üldse mind masseerida saad. Mul on nii piinlik. Mul on jalad raseerimata!
Ma-massöör: Mida ma ütlen või arvan!? Ma arvan, et ainuke piinlik moment on siinkohal see, et sa üldse sellise asja pärast piinlikkust tunned!
Ilma pikemate bioloogilis-anatoomiliste lisaseletusteta ütlen, et need karvakesed, mis meie nahal kasvavad, on meie nahale vajalikud. Mingi pseudo-ilu-etaloni tõttu neid raseerida – on täitsa ebamõistlik asi. See vigastab nahka, tihti teeb mingi aja järel naha allergiliseks. KUI sulle meeldib raseerida, siis tee seda, aga massöör su raseeritust nüüd küll ei vaja! Kui sa mind muidu ei usu, siis tea, et ka mehed käivad massaažis, kõiki mehi ma muidugi ei tunne, aga üldiselt nemad seda karvakakkumise veidrust pole külge võtnud. Mis sa arvad, et ma nemad saadan sellepärast koju häbenema või?
Ei, mina kui massöör olen loomulikkuse pooldaja.

Jalad naeratama

Ükskord sõber võttis nööbist:
Räägi jalamassaažist!

Rääkisingi – EKSPRESSIS

Langetõbised lokid

Kui ma juba aastate eest sattusin mitmel pool –
küll võistlustel ja treeningutel,
küll töökollektiivis
kuulma palvet: Keegi võiks natuke selga/ jalga/ õlga… mudida, siis olin puht-sõbralikust asja-armastaja huvist ja hea meelega hakkamas.
Veidi olin uurinud ja enda peal katsetanud nõuka-aegse “teadus ja tervis” sarjas ilmunud “Enesemassaaži” raamatu võtteid (A.Birjukov “Enesemassaaž”; Tln “Valgus” 1979), aga ega ma sellest peale juhtivate suunanoolte suurt ei mäletagi.

Üks veidi jabur juhtum ehmatas mõneks ajaks mu lahke abipakkumise ära.

Olin juuksuris. Toonane mood – keemiline lokk – peas, naabertoolil keegi jutukas vanatädike,
kes ka oma “parukaga” midagi ootamas.
Tädi jututas maast ja ilmast, refräänina kurtes, et – näh, kaelasooned löövad tuld välja, pea valutab…
Olin,
eriti, et ajaviide üksiti,
lahkesti end pakkumas – kaelasooni mudima.
Tore
ja tehtud.
Ja siis tuli üprispäris äge vahepala – langetõvehoog!

Niipaljukest teadmist mul oli, et taibata,
mis toimub,
üks atsakas naisterahvas oli ootajana õnneks koha peal veel.
Juuksur läks hüsteeriasse,
karjus, et tema kohe ei või seda üldse vaadata ja et tema kohe kardab selliseid asju!
ja jooksis uksest välja,
vähemalt kohalikule arstile helistas.

Meie saime kahekesi tädikese seniaeg pikali,
suhu ühe juuksurilt “laenatud” juukseharjasabagi, et teda takistada end vigastamast.
Krambid, tõmblused, vaht,
ikka kõik nagu päris.

Ja, muide, kuklakäärus hirmumõte ka oma juustest:
mis siis, kui nüüd läheb nii,
nagu mõni sõbranna oli kurtnud –
“ja siis võttis juuksur rullid koos juustega peast!”

Jaoskonnaarst kohale ei tulnud.
Et see vanatädi kannatavatki nende hoogude all.
Tõmbleb ära, rahuneb maha,
arst ei saa niiehknii midagi enamat teha, kui juba tehtud.

Juuksed mul karmid.
Jäid alles.
Need jäidki viimasteks “keemilisteks” –
nn langetõbised lokid.

Aga küsimus, millele 100% vastust pole ma senini saanud,
jäi:
kas kaelasoonte massaaž võis langetõve hoo esile kutsuda?

Asjatundjad on vastanud: “Ei.”
Ja et see peavalu võis tõenäoliselt olla algava hoo eelnäitaja, seda küll,
mitte põhjus.

Ometi –
päris mitu aastat ma
enam nii kergekäeliselt oma abikäsi
pakkuma ei kiirustanud.
Ei söandanud.

Inimene – see on imelihtne?!

Mul on üks mõte. Minu enda jaoks päris parasjagu pirakas: anda oma osa tasakaalu loomisele maailmas.
Ma olen massöör.
Sõbrad ütlevad, et tegelikult tervendaja.
Ja sõpru on mul palju – mu keha ja mu käed on sõbraks näinud kõik, kellega olen energiad ühendanud.
Tarkade meeste küsimus: kas inimene on eelkõige hea, või pigem vastupidi – halb? on minu jaoks kaotanud tähenduse, sest…
…inimene on.
Ja põhiliselt on inimene püüdlemas olla parim, mis ta olla suudab.
Vahel ei suuda.
Siis jääb hing haigeks, kannatab.
Siis jääb keha haigeks, kannatab.

Kannatus on pigem halb?
Mitte ainult;
kannatus annab sulle müksu, et asuksid otsustavalt teele.
Kui väikesest müksust ei piisa,
siis annab tugevama.
Ja kannatus juhatab su teele abilisi.

Siinkohal tulen abiliseks mina,
sest mina olen massöör,
olen tervendaja.

JLMYELZG