Vaatan magavat last ja mõtlen: need hingetõmbed on pehmed nagu koiliblikad.
Tiibeti hingus – Mount Everest
Kuidas käib tavaline hingamine? Kõht sisse, rind ette!? Mnjah, nii on meid õpetatud.
Täishingamist aga võiks teiste sõnadega öelda LÕDVA KÕHUGA HINGAMISEKS. Selline kehahoid lubab kehaasendi rahulikuks ja tasakaalukaks, lubab lõdvestuda nabakeskusel kõhu alaosa keskel.
See on hingamise osas kõige tähtsam taipamine ja harjutus üldse: hingata nii, et kasutuses on kõik hingamislihased. Nii rinna- kui ka kõhulihased. Kui hingad täielikult, siis hingad sisse – täiust, elu, taipamisi ja välja – stressi, ärevust, tasakaalutust.
Täishingamise ajal laienevad nii kõht kui ka rindkere täielikult ja väljahingamise ajal tõmbuvad sissepoole kokku. Kaasatud on kõik hingamislihased. Selline hingamisviis teeb teid teadlikuks oma pidevast sidemest Allikaga, taastab tasakaalu kogu kehas. See on oluline enesetervendamise harjutus.
* Istuge mugavalt, püüdke seda teha sirge seljaga. Toolil, maas istudes… (Kui sirge istumine on raske, võib harjutust teha ka kõvapoolsel alusel lebades). Hea on sulgeda silmad (parem keskenduda iseendale ja mitte lasta end välisest segada).
Käed langevad mugavalt sülle või reitele. Lamamise puhul võib ühe kätest asetada kõhule, siis on hea tajuda kõhu tõusu ja langemist.
* Tajuge, otsekui kuulatage oma hingamist. See muutub otsekui iseenesest veidi pikemaks ja sügavamaks. Hingake nina kaudu. Otsekui rüübates nina kaudu endasse seda elu ja olemist, mis teid ümbritseb.
* Iga hinge sissetõmbamise ajal kõigepealt veidi kerkib rindkere ja roidekaar, seejärel hakkab koos rindkere kerkimisega ettepoole võlvuma ka kõht. (Võib esialgu käega katsuda, tunnetada, kuidas kõht liigub ettepoole, justkui täituks aegamisi õhupall). Kui kogu ruum on kergelt ja rahulikult õhuga täitunud, siis peatu silmapilguks, otsekui markeeri – siin ma olen! mu kopsud on õhku täis! See peatumine kestab võibolla 1-2 sek, oleneb su taotlusest.
* Seejärel väljahingamine. Taas nina kaudu, kerge ühtlase survega. Rindkere ja roidekaar langevad, kõht liigub pehmelt sissepoole, naba suunas. Ilma suure pingutamiseta, ometi püüa välja hingata lõpuni. Ja väljahingamise lõpul – samasugune lühipaus, nagu ennegi: markeerides olekut.
* Sellist teadlikku, jälgitud täishingamist võiks algul teha näiteks kolm sisse-väljahingamist. Seejärel hingata jälgimisvabalt. Kui täishingamise harjutused saavad tavapärasteks, siis suudad neid teha igas asendis: kõndides, töökohal, üsna tõhus on täishingamine uinumise eel: see aitab peatada uitleva karusselli, mis sageli on põhjuseks, miks inimesed ei saa magama jääda.
* Kui täishingamine muutub harjumuspäraseks, oled eluga paremas kontaktis, su energiatarve teostub täielikumalt, su tervis paraneb.
(Veidi lappasin ka Jack Angelo Enesetervendamise käsiraamatut, põhiliselt rääkisin isiklikust joogapraktikast)
hingetee 